Saarevahi info - transport, toit, vesi, saun, kino jne
SAAREVAHI MANUAAL
Põhjalik Keri saarevahi manuaal Google Docsis on siin.
KUIDAS MA SAARELE SAAN?
Transport saarele ja sealt ära sõltub eelkõige ilmaoludest ning seejärel paatide saamise võimalustest. Siiani pole keegi saarele jäänud, kuid tuleb arvestada võimalusega, et saarele saamine ja sealt ära tulek varaneb või hilineb paari tunni kuni paari päeva võrra. Praktikas aga on harilikud vaid ühepäevased nihked. Sellega tuleb arvestada.
Nädala kestus pühapäevast pühapäevani on sümboolne. See võib olla reedest ülejärgmise nädala teisipäevani, aga võib ka teisipäevast reedeni kesta. Tüüpiliselt on nihked nädalavahetuse piires.
Transport - arvestada tuleb 50 € inimese kohta. Lapsed 30 €. Seda nii ühel kui teisel viisil. Aegajalt tuleb aga ette olukordasid, kus saarevahile tuleb paat järgi Pranglilt või viib ta sinna ning mandrile saab juba tavalise praamiga. Prangli paadimees küsib reisijate arvust sõltumata tavaliselt ca 45 € sõidu eest üks ots. Sellele lisandub praam 6 € ots. Need numbrid võivad muutuda.
Ülesõidu aeg selgub mitte varem kui nädal enne sõitu. Ilmaoludest sõltuvalt tekib kindel kellaaeg ja koht alles paar päeva enne väljasõitu. Selle jaoks suhtleme telefoni teel iga saarevahiga eraldi. Paati mahuvad kõik asjad, mis on nädalase viibimise jaoks vajalikud. Palun võta kaasa võimalikult vähe, aga piisavalt palju, et oleks mõnus olla.
Foto: Siim West
MILLINE ON ÜLESÕIT JA KUIDAS ASJU PAKKIDA?
Paadisõidu ajal on aga eriti tuuline ja külm. Tavalisele tuulele avamerel lisandub ka sõidutuul ja veepritsmed, kui tuul on küljelt. Paadi tavapärane ilusa ilma sõidukiirus sõltuvalt lainetusest on 45-55km/h. Lainelisema ilmaga võib aga märjaks saada, ka sellega peab arvestama. Isegi sooja ilmaga soovitan panna selga talvejope, müts, sall ja kindad. Väga head on vihmariided peale tõmmata.
Asjade pakkimisel tasub pakid teha piisavalt väiksed ja kerged, et neid oleks võimalik kõikuvast paadist ühe käega välja tõsta. Hiigelsuured seljakotid, kus on kogu elamine sees, võivad sattuda vette kukkumise ohtu. Mõistlik on asju erinevatesse pakkidesse jagada nii raskuse kui ka suuruse poolest. Samuti tasub eraldada õrnad ja vettkartvad asjad, mis saab panna kindlasse kohta paadis.
Kotid laotakse muidu üksteise otsa ning nad peavad taluma põrutusi lainelöökidest. Pappkastidega ei tasu arvestada, sest kohale jõudes ei pruugi neil põhjasid all olla kui vesi või vihm on nad läbi leotanud. Soovitav on kasutada veekindlaid kotte või tõmmata enda kottidele prügikotid ümber. Veel on võimalus pakkida asjad koti sees kilekottidesse.
Foto: Siim West
MILLINE ON KERI ILM EHK MIDA SELGA PANNA?
Keril on teine kliima kui mandril. Merel on tuuline. Saarel samuti. Õhu temperatuur, kui päike ei paista erineb mere temperatuurit vaid paar kraadi. Ühele või teiele poole kui üldse. Seevastu tuulevaikse ilmaga võib kuumade rannakivide tõttu tekkida saare kohale kuuma õhu mull ja maapinnal on väga palav. Igal juhul peaksid kaasas olema tuulekindlad ja soojad riided, iga aastaaja jaoks. Seda ka kõige kuumemal suveperioodil.
Vesi hakkab üle +15 kraadi jõudma alles peale jaanipäeva ning uuesti allapoole +15 jõuab ta septembri keskpaigas. Seetõttu on kõik aastaajad pehmemad ja kuu võrra nihkes. Nii võib sireleid õitsmas näha veel juuli keskpaigas. Samuti sajab Keril palju vähem vihma kui mandril ning päikest on märgatavalt rohkem.
Juulis võib rohi kuivusest täiesti kollaseks kõrbeda. Päiksepaiste ja päevitamisega tuleb olla ettevaatlik. Päiksekreem on abiks, kuna lisaks otseselt päiksest tulevale kiirgusele saab nahk veel merelt peegeldunud kiirgust. Kui vaatad, mida kaasa võtta, siis pigem vali vanemad riided, mille määrdumisest kahju ei ole. Oled saarel üksi ja oma inimestega, kodused riided on kõige mõnusamad.
Foto: Siim West
MIKS MA KOERA KAASA EI VÕI VÕTTA?
Lemmikloomade vedu on raskendatud. Kuna Keri on koduks paljudele lindudele, kes siin pesitsevad, siis ei ole saarele kassid ega koerad oodatud. Saarele on võetud omal vastutusel kanu kaasa. Kohalikud loomad on linnud, keda läbi aastate on 77 eri liiki loetletud.
MIS SAAREL OLEMAS ON?
Saarevahi kasutada on kaks tuba endises majakavahi hoones. Seal on magamiskohad kuni viiele inimesele ja alati mahub rohkem. Voodid on koos madratsitega. Uuendusena on saarel voodiriided ja pesumasin. Kuna aga pesu pesemine on saarel väga kulukas, oleks mõttekas saarevahil enda voodipesu kaasa võtta. Köetavad on saarevahi uus ja hotellitoa ahi.
Saarel paikneb ka saun, mida saarevaht võib kasutada. Normiks on üks kord nädalas, kuid on ka vahte, kes teevad üle päeva sauna. Selleks on küttepuud olemas, mida saab saarelt osta 8 € kott. Soovi korral võib oma puud kaasa võtta.
Foto: Siim West
KUIDAS SÜÜA SAAB TEHA?
Iga saarevaht võtab kaasa oma söögikraami. Soovitame menüü eelnevalt läbi mõelda, et asju ei saaks liiga palju ega liiga vähe. Kiiremini riknevad asjad on soovitatav alguses süüa ja purgisupid lõppu jätta. Söögi tegemise jaoks on olemas köök. Seal on olemas nõud, potid pannid, gaasipliit jms.
Foto: Kaupo Kalda
Riiulites leidub eelmiste saarevahtide jäetud toidu- ja maitseaineid. Seda kõike võib ja tulebki kasutada, sest toiduainetel on omad sälivuskuupäevad. Ühtlasi on viisakas jätta midagi asemele. Aegajalt tuleb ette, et saarele satub mõni merehädaline või on saarevaht toiduarvestusega mööda pannud. Siis on pakk makarone või karp sprotte otsekui issanda õnnistus.
Väljas on olemas kaks grilli. Söed võta kaasa.
Sauna tehes saab teha tuhakartuleid. Mõistlik on küsida eelneva saarevahi käest, mis seis põhiliste asjadega on. Selleks helista Keri telefonile +372 5981 7421.
Oma toiduaineid, mis kipuvad kiiresti riknema saab panna köögi väiksesse külmikusse. Jääkappi seal pole, on selline 70-80 cm tavaline külmik, mida toidab päikeseenergia. Kohvi tegemiseks on olemas Jura kohvimasin ja presskann. Mõnel saarevahil tekib seni veel teadmata põhjustel suuremat sorti magusaisu.
Foto: Siim West
KUST VETT SAAB?
Kaevust tulev vesi on pinnavesi, mis on seni kõlvanud ainult pesemiseks. Kuni aastani 2002 oli kaevuvesi joodav. Hiljem on kaevuvesi aasta aastalt halvemaks muutunud. 2017. aasta talgute käigus ja 2023 suvel sai kaevu puhastatud ning vesi on nüüd taas palju puhtam. Keedetud kaevuvett võib juua (siiski otseselt ei soovita) ja kasutada söögi tegemiseks.
Kuid saarel on ka mandrilt toodud puhast Tallinna vett. Veevarud täienevad ilma saarevahi abita. Julgemad saarevahid joovad ka keetmata kaevuvett ja on siiani elus.
PUMP
Kaevus on pump, mida saab köögist sisse lülitada. Kaevus olevast pumbast pumbatakse vesi maja pööningul olevasse paaki. Aegajalt võib paaki seest puhastada. Köögis, kraanikausi kohal olev punane kraan tuleb lahti keerata, et vesi jõuaks üles. Kui paak saab täis, hakkab köögi aknale voolikust vett tulema. Siis on aeg pump seisma panna.
Pumba töötamiseks peab generaator sees olema. Sauna saab samuti pumbaga vett lasta. Kaevu jooksva vooliku kraan on poole tee peal sauna. Käi mööda voolikut ja leia kraan üles. Kui kump ei hakka tööle, kontrolli, et kaevu ukse kohal, paremal üleval, oleks pumba juhe pistikus. Kui vett ikkga ei tule, kontorolli, et välimise kraanikausi all olev kraan oleks lahti. Kui lased vett maja pööningule ja seda parajasti sauna ei taha, siis ära unusta sauna kraani kinni panemast.
Foto: Siim West
KAS SAAREL ON ELEKTER JA INTERNET?
2017. aasta jooksul toimusid suuremad muudatused elektri ja interneti osas. Saarel on olemas raadiolink 20/10Mbs. Saadaval Wifina. Levib ka 4G Pranglipoolsel küljel.
Elekter on põhiliselt generaatorist. Kasutada saab siiski ka päikseelektrit telefonide laadimiseks ja õhtul lampides. Kui generaator on sees, siis on mõistlik laadida telefone, tahvleid ja arvuteid, lasta veed ära. Kui generaator käib, siis ei ole mõtet voolu kokku hoida.
Igale saarevahile on ette nähtud kindel kogus kütust, mida on võimalik ära tarbida. Generaatorit tuleks kasutada vajaduspõhiselt.
MIS SAAB PRÜGIST?
Keril ei käi prügiauto. Bioloogilised jäätmed käivad puukuuri juures olevatesse kompostikastidesse. Köögis on bioloogilise prahi joaks eraldi prügikast.
Kõik paberipraht ja mõned väiksemad kilepakendid võib maja otsas oleval lõkkeplatsil ära põletada. Kui lõkkeplatsil on liiga palju tuhka, siis tuleks see läbi sõeluda ja kallata tuhk kuhugi põõsa alla. Sellest saab hiljem muld. Tuha sees tulevad naelad jm võta mandrile kaasa.
Tühjad supipurgid, taara, konservikarbid ja majoneesipurgid paki võimalikult kompaktselt kokku. Vahetuse lõpus võtab iga saarevaht oma prügi ja natuke rohkem mandrile kaasa. Ainult nii suudame säilitada saarel puhtuse ja korra.
Prügikotid asuvad töötoas. Bioloogiline kraam on kulla hinnaga, sest saarel on mulda väga vähe ja seda ise juurde toota on vajalik. Palun tühjenda enda järelt ka tualetis olev prügikast.
Saarevahi üks kohustusi on tühendada torni juures asuvat välikäimlat. Sisu käib samuti kompostikasti. Palun jälgi, et välikäimlas oleks eraldi prügikast hügieenisidemete ja tampoonide jaoks. Need ei tohi kompastikasti sattuda. Samuti tuleks täita välikäimlas olevat ämbrit, kus on saepuru pealeviskamiseks. Seda saab puukuurist juurde. Külalistel võib lasta kasutada ka majas olevat tualetti.
Foto: Siim West
MIS MA SAAREL TEEN?
Peale külaliste vastuvõtu ja nendega juhendava vestluse pidamise on saarevahi põhiline ülesanne olemas olla ja ennast saabuvatele paatidele näidata. Küsi külaliste käest, kas nad on esimest korda Keril. Kui jah, siis tee neile kindlasti ekskursiooni ja lõpeta muuseumitoas. Müü neile suveniire, sest nii saab saart toetada.
Ülejäänud tegevused on kõik vabatahtlikud ning peavad saarevahile tooma hea enesetunde. Topelt võit oleks see, kui mõni nendest tegevusest Keri saarele ka miskit kasulikku tooks, sest seal on pidevalt midagi katki, või on vaja midagi ära teha. Inimeste oskused ja võimekused on erinevad ning seetõttu ei pea veebidisainer tingimata aknaid vahetama või restorani peakokk juhtmeid parandama. Oluline on, et tuleks hästi välja ja ei koorma eriti rängalt. Inimesed on teinud palju kasulikke asju oma seal viibimise ajal. On ehitatud katust, on koristatud terve majapidamine, tehtud mõni iste korda või uus kaevukaas meisterdatud. Materjalide osas saab Keri Selts aidata transpordi ja hankimisega kui piisavalt pikalt ette planeerida.
Saarel on palju raamatuid, mida saab lugeda. Soovitatav on enda kodusest raamatukogust ka mõni hea raamat saarele annetada.
Foto: Kaup Kalda
Kinomajas saab filme videoprojektorist vaadata (Netflix, Youtube jms olemas). Paljud on püüdnud ka kala, aga siiani edutult. Võrkudega on võimalik lesta saada. Saarel on liimipüss, millega saab meisterdada. Enamik tööriistu samuti olemas. Seda, et kellelgi saarel igav hakkab, pole veel seni juhtunud.
Foto: Siim West