Külastajale

Kuidas ma Kerile saan?

Keril ei käi regulaarset laevaliiklust, kuid saarele on võimalik siiski saada erinevat moodi. Üheks võimaluseks on tulla enda alusega. On tuldud nii kajakkide kui skuutriga. Jahid, millel käib kiil üles, on samuti kõrgema veega suutnud end ära parkida. Suurema jahiga tuleku jaoks on vajalik kummipaadi olemasolu. Navigeerimishooajal vahetatakse igal nädalavahetusel saarevahte. Soovitame liituda Keri Facebooki lehega, et sealt sõitude kohta jooksvat infot saada. Väljutakse üldjuhul Leppneemest, teinekord ka Pirita sadamast. Saarevahte vahetab Peep Rada. Facebookis kirjutab ta nime all Vesilemb Millimallikas. Sõit edasi-tagasi maksab 50 €. Kui jäädakse ööseks, siis hind sisaldab ööbimist. Eelkooliealistele lastele on sõit tasuta. Vanemad lapsed 25 €.

Ühe variandina saab minna Leppeneemest praamiga Wrangö Prangli saarele ja sealt paluda mõnel paadimehel end Kerile viia. Tavaliselt küsitakse 45 €. Praami ajad leiad siit.

Kuidas oma paadiga tulla?

Kui tuled enda alusega, siis tea, et maalepääsemiseks on neli terminali – A, B, C ja D. Asukohtadest annab ülevaate allolev foto.

Neist neljast tähtsaimaks on C-terminal, mis avaneb kirdesse. Kuna Eestis on valdavalt läänekaare tuul, siis on see parim variant.

C-terminali teeb eriliseks merepõhjaprofiil, kus alguses sisse tulles läheb aina madalamaks ja siis taaskord sügavamaks. Pehme näide korallrifist, mis murrab laine ja laguunis on vesi sile. Siinsel juhul laine pehmeneb oluliselt, kuid ei kao. Aeg-ajalt saab näha, kuidas C-terminalist vasakul või paremal vesi mühiseb ja lained murduvad, aga silla juurde tuleb ainult mõnus ümar loks. Seoses Viking Fstr saabumisega liinile on see loks suurem.

0 meretasemega pääseb sisse umbes 0,8m süvisega. Arvestama peab, et lainepõhjas on oht madalamal olla. Samuti tuleks järgida liitsihti (keriherilased), sest läbipääs on väga kitsas.

Ainus hiigelsuur kivi on piiriks, millest edasi tasub püsida sihil, sest üksikute veealuste rahnude märgistus ei pruugi tormidega ja jääga paika jääda, küll teevad seda aga maamärgid.

C-terminali pääseb lääne-ja idatuulega kuni 11m/s, lõunatuulega 12m/s, sadamas oskuslikult kinnitades saab jääda ootele lõuna-, lääne- ja idatuultega kuni 22 m/s. Sellest tugevama tuulega on mõistlik terminalist ära sõita.

Kirde- ja põhjatuulega saab hakkama kuni 10 m/s, 10-12 m/s puhul on mõistlik seista paadininaga lainesse ja kinnitada lisaotsad. Vesi liigub mingis ulatuses edasi-tagasi ning piisava mänguruumi tekitamisel püsib paat praktiliselt otsi pingule rebimata. Tähelepanelik tuleb olla lõuna-lääne tormide vaibumisel, sest siis hakkab seni tuule poolt eemale pressitud laine C-terminali jõuliselt sisse tulema. Aga nagu kõik siin elus, läheb ka see mööda.

Raudtee ja vints:  

Raudteel olevad paadialused peaks olema üleval otsas, et juhuslik torm neid ei lõhuks. Kui torm kogub adru, siis tuleks korra päevas adru ära visata. Raudtee teeb võimalikuks väga raskete asjade saarde toomise nagu kivid, betoon, muu materjal ja aknad. Tuletorni remontijad saavad jääda oma paadiga ka tormide ajaks saarele.

Kui tekib vajadus, siis saab kasutada Keri saare uut 1944. aasta vintsi. Vintsi tõmbejõud on umbes viis tonni. Tross on 45 meetrit pikk, läbimõõduga 8 mm.

A-terminal on vana paadikuuri esine looduslikult sügav koht, kus aga sadamaehitised kaua püsinud ei ole. Paadikuur küll avanes sinna, kuid see tähendas seda, et paadid tõmmati välja ja sadamakohta kui sellist ei olnud. A-terminali on palju kasutatud just kaldalähedase sügavuse tõttu. See oli ainus hea ligipääsu koht, kus olid ka maalesaamise abivahendid. Nüüdseks on meri need kaasa viinud.

B-terminal on peamiselt läänetuule eest varju otsijatele ning paikneb A-terminali lähedal, teisel pool säärt. Seal leidub salakive, mis teevad randumise mitteteadjale riskantsemaks. Osavamad saavad otse klibusäärele sõita ja väikeste paatidega tulijad paadi suisa kaldale sikutada. Suurte lääne- ja põhjatormidega on see üks väheseid kohti, kus laine on laugema iseloomuga ja ei murdu, aga samas on vee liikumine endiselt tugev ja ankurdamine on kohustuslik.

D-terminal on maja ees. Kaldast pääseb teatud kaugusele, edasi tuleb tulla abivahendiga. Väikese jullaga saab ka peaaegu randa. D-terminali saab kasutada kirde-, põhja- ja idatormidega, kuna laine on pikk ja lauge ning ei rebi ankrus seisjaid.  

Mis Keril teha saab?

Palu saarevahil endale ekskursiooni teha. Nii saad saarest kõige parema ülevaate. Saarevaht oskab rääkida nii legendidest kui tuletornist. Külasta kindlasti muuseumituba, kust on võimalik kaasa osta suveniire, vaadata Marko Matvere joonistuste näitust ja Eesti tuletornide pilte. Muuseumitoas asub külalisteraamat. Tee kindlasti sissekanne, siis on järgmine kord seda huvitav üles otsida.

Saarel on võimalik saunatada. Sauna kasutamine on 20 €. Lase saarevahil vesi lasta ja tuli alla teha. Saarelt saab osta puid sauna kütmiseks. Üks kott on 6 €. Soovi korral võid oma puud kaasa võtta. Siis on need ju tasuta käes. Rätik, ujumisriided ja pesemisasjad on soovitatav endal kaasa võtta.

Keril on kino. See asub tuletorni juures, vanas generaatorimajas. Seal saab korraldada filmiõhtuid ja vaadata ka Keriga seotud filme. Kino kasutamise võimaluse üle, kuidas kino töötab ja mida oleks vaja endal kaasa võtta, küsi palun eelnevalt saarevahi käest. Kino on pidevas arengus.

Keril on kaks lõkkeplatsi. Üks on valge laeva ootamise koht ja teine on maja külje peal. Tavaliselt on valge laeva ootamise kohas kaks valget tooli. See koht sobib romantikutele, kes ei pelga tuult. Küsi saarevahilt asukohta.

Keril on raamatukogu. See asub saarevahtide toas. Küsi saarevahilt luba nende tubadesse sisenemiseks.

Kas Kerile saab ka ööseks jääda?

Kerile on võimalik jääda ka ööseks. Pakkuda on kaks erilise hõnguga hotellituba. Keri suur tuba on kuni kolmele inimesele. Võimalik on voodeid juurde panna. Teine väiksem tuba ehk Ilitši tuba on kahele inimesele. Kui rahvast on rohkem, saab magada ka muuseumitoas või raadiotoas. Kui tuled Kerile oma alusega, siis Keri hotelli suur tuba maksab 20 €/öö ja väike tuba 10 €/öö.  Hotellis on ainult voodid. Hea oleks, kui võtaksid kaasa oma magamiskoti või voodipesu. Telkimine on tasuta. Saarel on kaardimakseterminal, kuid eelistatud on sularaha.

Mida kaasa võtta?

Keril on olemas väligrill. Võta kaasa liha ja süsi. Saarel olev köök on kõigile kasutamiseks. Seal on gaasipliit ja muu vajalik söögi tegemiseks.  Kui oled eriti hooliv inimene, siis võid paluda saarevahi numbrit ja küsida, kas neile oleks vaja midagi mandrilt tuua. Kui satud saarele kevadel või sügisel, siis on heaks abimeheks pealamp. Ära unusta puhast joogivett. Kuigi suvel võib olla soe ilm, siis saarel on pigem külm. Talveriided ei ole üldse halb mõte. Alati saab vähemaks võtta.

Mida ära viia?

Kuna meil saarel Ragn Sells ei käi, siis palume igal külalisel enda prügi ja taara ise kaasa võtta. Ära unusta häid mälestusi Kerilt kaasa võtmast.