Keri saarest

Soome lahes, veidi enam kui 3 meremiili Prangli saarest põhjapool, asub Eesti üks põhjapoolsemaid saari – meretuulte meelevallas seisev uhke siluetiga Keri saar. Leppneeme sadamast on saar 18 km ja Piritalt 33 km kaugusel. Saar on nii tilluke, et isegi päris puid seal ei kasva. Kes vähegi sportlikum, võib mööda kivist rannaäärt saarele ringi peale teha 20 minutiga. Ühtpidi on saar umbes 400 meetrit pikk ja teistpidi 80 meetrit lai, seda sõltuvalt vee tasemest. Juttude järgi võib suuremate talvetormide ajal merevesi isegi maja aknani  lennata ning uksest mererannani on ka vaiksel päeval vaid mõned meetrid astuda. Täpsemalt on saarel suurust alla kolme hektari.

Keril pole sellist kohta, kust merd ei näeks ega kuuleks  – meri on igal pool ja ümberringi. Igast aknast avaneb miljonivaade.

Keri saar tekkis peale viimase jääaja jää taandumist, liustiku jõgede ja jää poolt siia toodud kivipurust. Seega ei ole ta kuigi vana. Selle kruusa, savi ja klibu all aga paikneb jääaja eelne pinnas, mis sisaldab orgaanilist materjali, ehk et suur hulk eelajaloolisi metsi ning taimestikku on kusagil meie all peidus. Keri saare moodustab õhutihe savikiht, mille alla lagunevast orgaanikast koguneb gaasi.

Saar, mis on suures osas kaetud munakivide ning kruusaga, on omanud suurt tähtsust lugematutele meremeeste põlvkondadele. Seda tänu Peeter I poolt 1719. aastal asutatud Keri tuletornile, mille järgi meremehed juba mitmeid aastasadu Soome lahel navigeerinud on.

Keri saar kuulub Viimsi valda. Keri saart haldab MTÜ Keri Selts. Tuletorni hooldab Veeteede Amet.

Saarel on palju hooneid: tuletorn kõrvalhoonega, kinomaja, paadikuur, puukuur, saun, kaevumaja, elumaja, uus generaatorimaja ja ilmajaam. Lisaks asub saarel mälestusmärk Kaleva postilennukile ja kopteri maandusmisplats.

Suvel toimetavad saarel korralised saarevahid. Talvel on saar enamasti asustamata, kuna keeruliste ilmastikuolude tõttu on saarele pääs raskendatud. Sel perioodill tehakse vaid üksikuid külastusi akude laadimiseks ning muude hädavajalike toimingute teostamiseks.

Erinevalt mitmetest teistest ajaloolistest kohtadest sõbralikul Keril ei kummita ka kõige pimedamal ööl, vaid tummalt ent soojalt plinkiv tuletorn juhatab meresõitjatele hellalt teed.